Sester esitles riigieelarvet: põhitulu toovad ettevõtlus ja maksud

„See eelarve toetab Eesti majanduse kasvu. See eelarve tõstab lastega perede, pensionäride ja madalamat palka saavate inimeste majanduslikku kindlustunnet ja kasvatab Eesti kaitsevõimet. Selle eelarvega soovib valitsus viia ellu koalitsioonilepet,“ juhatas Sester sisse eelarve esitluse.

Järgneb rahandusministri kõne riigieelarve esitlusel:

Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt kiireneb Eesti majanduse ehk SKP reaalkasv järgmisel aastal 2,6 protsendini tänavu aasta 1,7 protsendilt. Maksutulude laekumise seisukohalt olulisem näitaja on SKP kasv jooksevhindades, mis arvestab ka inflatsiooni. Seega koos hinnatõusuga ulatub SKP kasv 2015. aastal 3,1 protsendini ja kiireneb 2016. aastal 5,5 protsendini.

Eesti majanduskasvu kiirenemise eeldus on välismaise nõudluse kasvu taastumine meie ekspordikaupade järele. Ootuste kohaselt kiireneb Eesti peamiste kaubanduspartnerite kaalutud keskmine majanduskasv selle aasta 0,8 protsendilt 2016. aastal 1,6 protsendini. Selle eelduse aluseks on käesoleva aasta 4,5-protsendilise majanduslanguse peatumine Venemaal, Soome majanduskasvu järkjärguline taastumine ning majanduskasvu kiirenemine Saksamaal ja Lätis-Leedus. See tähendab, et Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid müüakse rohkem välismaale ning praegust tarbimispõhist majanduskasvu hakkab üha enam toetama ekspordi kasv.

Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosid on konservatiivsed ja tasakaalustatud. Negatiivset lisaeelarvet pole Eesti pidanud tegema 2009. aastast saadik. Suuremad rahvusvahelised institutsioonid ning meie kommertspankade analüütikud prognoosivad keskmiselt, et Eesti majandus kasvab järgmisel aastal ligikaudu 2,9 protsenti.

Valitsus on riigieelarve koostamisel aluseks võtnud rahandusministeeriumi sõltumatute analüütikute viimase prognoosi, mille kohaselt ulatub SKP reaalkasv 2016. aastal 2,6 protsendini. Konservatiivsus paistab eriti silma suurimate eelarvetulude allikate ehk sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumisega seotud palgatulu ja eratarbimise kasvude osas, kus rahandusministeeriumi ootused 2016. aastaks on tagasihoidlikumad kui näiteks IMF-il, OECD-l või Euroopa Komisjonil.

Sõltumatu järelevalveorganina Eesti Panga juures tegutseva Eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos adekvaatselt Eesti majanduse väljavaateid ja võimalusi järgmise aasta riigieelarve koostamiseks. Eelarvenõukogu leidis, et eri riske arvestades tuleks järgmiste aastate eelarved koostada nii, et valitsussektori eelarve oleks väikeses nominaalses ülejäägis. Riske arvesse võttes on valitsus seekordse eelarve koostanud eesmärgiga hoida valitsussektori eelarve struktuurses ülejäägis, mis ulatub 0,6 protsendini SKP-st. Selle eesmärgi seadsime endale kevadel ja peame sellest kinni. Riigieelarve baasseadus nõuab vähemalt eelarvetasakaalu ja 2016. aasta eesmärk on seega seaduse nõudest oluliselt ambitsioonikam. Planeeritud valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk on 2016. aastal väga väike, küündides üksnes 0,1 protsendini SKP-st. Lisaks mõjutavad eelarvet ajutised tegurid, nagu näiteks kohustusliku kogumispensioni lisamaksed, ilma milleta oleks eelarve ka nominaalselt ülejäägis.

Sotsiaalmaksu prognoosimise aluseks on eelkõige palgakulude kasv, mis sõltub nii hõivest kui ka keskmisest palgast. Käibemaksu prognoos põhineb suuresti eratarbimise, valitsussektori investeeringute, valitsussektori vahetarbimise ja kodumajapidamiste investeeringute arengust. Käibemaksu saab riik rohkem, kuna maksupettused on vähenenud. Selle juures on palju abi olnud vähemalt 1000-euroste arvete deklareerimisest. Maksulaekumiste kasvu mõjutavad ka aktsiisitõusud.

Riigieelarve tulude maht on suurusjärgus 8,9 miljardit eurot, sellest 6,3 miljardit eurot ehk ligikaudu 71 protsenti on maksulised tulud. 15 protsenti moodustub nõndanimetatud mittemaksulistest tuludest ja 14 protsenti on edasiantavad tulud.

Eelarve suurim tulu on sotsiaalmaks, mida laekub 2,5 miljardit eurot, järgnevad käibemaks (2,0 miljardit eurot), aktsiisid (0,98 miljardit eurot), juriidilise isiku tulumaks (0,39 miljardit eurot) ja füüsilise isiku tulumaks (0,33 miljardit eurot).

Mittemaksulistest tuludest, mida on 1,34 miljardit eurot, on suurima kaaluga Euroopa Liidu toetused umbes 0,8 miljardi euroga, aga siia alla lähevad ka riigilõivud, CO2-kvootide müügi tulu, dividendid, keskkonnatasud, trahvid.

Edasiantavate tulude hulgas – neid on kokku 1,24 miljardit eurot – on omavalitsustele edasikantav füüsilise isiku tulumaks 0,88 miljardit eurot, samuti omavalitsustele edasiantav maamaks, kogumispensionimakse, töötukassale edasiantav töötuskindlustusmakse.

Head riigikogu liikmed,

kuhu siis riigieelarve raha läheb?

Kõige suurema osa saab sotsiaalministeerium, kes vastutab pensioni- ja ravikindlustuse eest. Sotsiaalkindlustustoetused moodustavad kokku ligi kaks miljardit eurot, sellest riiklikud pensionid 1,66 miljardit eurot, kasv 89 miljonit eurot ja riigipoolne toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse 304 miljonit eurot, kasv 34 miljonit eurot. See tagab 1. aprillist pensionitõusu 5,7 protsenti, nii et keskmine pension hakkab olema 395 eurot. Jätkuvalt on keskmine pension ka maksuvaba.

Eelneva kõrval panustab riik kohustusliku kogumispensioni fondidesse 304 miljonit eurot. See pikaajalise mõjuga otsus aitab inimestel tulevikuks pensioniraha koguda ja kasvatada ning riigil valmistuda aegadeks, kus pensioni saajate arv kasvab kiiremini kui maksumaksjate arv. Tuleval aastal läheb pensioniridadele – esimesele ja teisele sambale – 124 miljonit lisaeurot.

Riigieelarvega suunatakse sotsiaalmaksust ravikindlustuseks 997,2 miljonit eurot  ja selle kasv on 51,8 miljonit eurot ehk 5,5 protsenti. Tagatud on ka meditsiinitöötajate palgatõus, mis on varem kokku lepitud.

Eesti tuleviku võtmeküsimus on haridus. Odavaid töökäsi on maailmas piisavalt. Targad investeeringud tulevad sinna, kus on targad ja ettevõtlikud inimesed. Me saame jõukamaks ainult ise õppides ja arenedes.

Eesti riik töötab järgmistel aastatel aina rohkem selles suunas, et kõik, kes õpivad meie kutsekoolides ja kõrgkoolides, saaksid teadmised ja oskused, mida on vaja maailmaturul konkureerimiseks. Üks näide on õpipoisikoolituse laiendamine, kus teooriat õpitakse koolis ja praktilisi oskusi töökohtadel. Sellise tänapäevase õppe läbivad lähiaastatel tuhanded noored.

Samas suunas – rohkem praktikat – liiguvad ka meie ülikoolid. Raha selleks on riigieelarves kavandatud, aga sama oluline on ka mõtteviisi muutus. Paremasse haridusse panustame 2016. aastal 779 miljonit eurot ja see raha kasvab oluliselt järgmistel aastatel, kui uued europrojektid töösse lähevad. Samuti nagu ütlesin, jälgime, et maksud tööjõult kahaneksid.

Perepoliitikas on oluline, et lastetoetused tõusevad järgmisel aastal 50 euroni kuus. Kui pidada silmas seda, et veel paar aastat tagasi oli lastetoetus 19 eurot ja 80 senti, on tehtud pikk samm edasi. Eelarve kontekstis tähendab see, et kui veel aastal 2014 oli lastetoetuste real 101 miljonit eurot, siis 2016. aastal on 195 miljonit eurot. Kasv 94 miljonit eurot. Lasterikaste perede kodutoetuse programm kasvab 3,2 miljoni euro võrra. Lisaks toetame uute lasteaiakohtade ja lastehoiuvõimaluste loomist, et vanemad töö- ja pereelu paremini kokku sobitada saaks.

Maaelu ja kalanduse traditsioonilisi toetusi on järgmisel aastal kokku 310 miljonit eurot, sealhulgas otsetoetused ja maaelu arengukava toetused.

Meie põllumeeste kriisiolukorra leevendamiseks saame Euroopa Liidult 7,6 miljonit eurot. Täpselt sama summa, 7,6 miljonit eurot, otsustas lisada ka Eesti valitsus. Seega anname kokku 15,2 miljonit eurot erakorralist abi piimatootjatele ja seakasvatajatele. 2016. aasta eelarves on sellest Eesti valitsuse panusest 4,6 miljonit eurot. 3 miljonit eurot oleme kavandatud eraldada 2015. aasta eelarvest, et saaksime kiiremini tegutseda, kuid enamus rahast jõuab põllumeesteni siiski 2016. aastal.

Lisaks on valitsus otsustanud juba 2015. aasta eelarvest maksta erakorraliselt 8,2 miljonit eurot seakatku kriisi leevendamiseks. Ka osa sellest rahast jõuab põllumeesteni 2016. aastal.

Üheskoos oleme otsustanud aidata ka neid, kes on kaotanud töö või sattunud muul põhjusel puudusse. Toimetulekupiiri tõstmisega 130 euroni tagame, et igal perel jääb pärast eluasemega seotud arvete tasumist elamiseks kuni 130 eurot pereliikme kohta kuus.

Töötutoetuse päevamäär tõuseb 10 protsenti. Uus päevamäär on 4 eurot ja 41 senti. Summa pole suur, aga läbi aastate on Eestis olnud põhimõtteks, et terve ja töövõimelise inimese parema toimetuleku aluseks on töö, mitte toetused.

Nagu eespool ütlesin, on kaitsekuludeks üle 2 protsenti SKP-st, täpsemalt 2,07 protsenti. Panustame 2 protsenti SKP-st oma kaitseväe arengu tagamiseks ja lisaks sellele eraldame raha liitlaste kohalolekuks. 2016. aastal kulutame selleks ligi 14,5 miljonit eurot, millest 10,1 miljonit eurot investeeringuteks – peamiselt Tapa linnaku arendamiseks ning väljaõppevõimaluste parandamiseks kaitseväe keskpolügoonil.

Lisaks kaitsekuludele investeerime ka sisejulgeolekusse. Sisejulgeoleku tagamiseks ning piiriturvalisuse tõstmiseks jätkuvad 2016. aastal idapiiri väljaehitamise tööd 20 miljoni euro ulatuses. Lisaks tugevdatakse kiirreageerimise võimekust ning jätkatakse politsei- ja päästevaldkondade varustuse uuendamist.

Ja lõpetuseks reformidest. Lisaks haldusreformile kavandab valitsus järgmisel aastal teha reforme ka riigi tasemel. Demograafia vastu ei saa. Kui kogu riigis tööealiste inimeste arv kahaneb, siis peab vähenema ka riigilt palka saavate inimeste arv – muidu on lõpuks kõik riigiametnikud.

Tark riik palkab häid spetsialiste. Head spetsialistid pole odavad. Reformid annavad meile võimaluse palgatõusuga paremini kaasas käia. Palgaraha anname juurde ainult õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele ning politsei ja sisejulgeoleku töötajatele. Neile oleme arvestanud kokku suurusjärgus 4 protsenti palgafondi kasvu.

Lugupeetud Riigikogu,

See eelarve toetab Eesti majanduse ja heaolu kasvu. See eelarve tõstab lastega perede, pensionäride ja madalamat palka saavat inimeste majanduslikku kindlustunnet ja kasvatab Eesti kaitsevõimet.

Me teeme seda kõike eelarvepoliitiliselt vastutustundlikult. Riigieelarve on ka 2016. aastal struktuurses ülejäägis, riigi võlakoormus jooksvate kulude tõttu ei kasva ning riigi rahandus saab olema heas korras ka 2016. aasta lõpul.

Konservatiivne eelarvepoliitika on Eesti tugevus, mitte nõrkus.